DIGITAL AND AI SKILLS HUB
Kursu Materiál Destakadu sira
Kursu Materiál Destakadu oferese selesaun kuradu ida hosi rekursu aprendizajen ho kualidade aas ne'ebé dezeña atu fornese ba kanorin sira ho koñesimentu esensiál kona-ba tópiku espesífiku ida. Hili ho kuidadu hosi peritu sira iha matéria, kursu ne'e inklui konteúdu ne'ebé envolve hanesan vídeo sira, leitura sira, kuiz sira, no ferramenta interativu sira hodi apoia aprendizajen ne'ebé efetivu. Ideál ba estudante sira, profisionál sira, no edukadór sira, ida-ne'e serve hanesan dalan ida ne'ebé foka no asesivel atu dezenvolve abilidade prinsipál sira, hasa'e komprensaun, no atinji objetivu aprendizajen sira iha área sira hanesan literasia dijitál, teknolojia emerjente sira, no aplikasaun espesífiku sira setór nian.
Teknolojia Emerjente sira
Teknolojia emerjente sira, hanesan AI no blockchain, iha faze inisiál implementasaun iha administrasaun públika atu hasa'e efisiénsia governamentál, transparénsia, no prestasaun servisu, loke oportunidade foun sira, no rezolve dezafiu kompleksu sira, enkuantu navega padraun sira ne'ebé evolui no mitiga inserteza sira.
Abilidade sira TIK nian
Abilidade sira TIK nian envolve abilidade atu uza ferramenta dijitál sira hanesan komputadór, software, no internet ba komunikasaun, manejamentu dadus, no rezolusaun problema. Abilidade sira-ne'e esensiál ba servisu-fatin modernu sira, hodi permite jestaun informasaun ne'ebé efisiente, kolaborasaun, no asesu ba servisu sira—fó kbiit ba indivíduu sira atu partisipa tomak iha sosiedade ida ne'ebé orienta ba teknolojia.
Literasia Dijitál
Literasia dijitál maka abilidade atu uza ferramenta no teknolojia dijitál sira ho efetivu no seguru. Ida-ne'e inklui navegasaun iha internet, komprende privasidade online, komunika liuhosi plataforma dijitál sira, no avalia informasaun ho krítiku. Literasia dijitál fó kbiit ba ema ida-idak atu partisipa tomak iha sosiedade modernu, serbisu ho efisiente, no asesu ba servisu esensiál sira online.
Siberseguransa
Siberseguransa no Jestaun Risku Dijitál envolve protesaun ba sistema dijitál sira, rede sira, no dadus sira hosi asesu iresponsavel sira, ataka sira, ka estragu sira, enkuantu mós identifika, avalia no mitiga risku sira ne'ebé asosiadu ho teknolojia dijitál sira. Prátika sira-ne'e esensiál atu asegura konfidensialidade, integridade, no disponibilidade informasaun nian iha mundu ne'ebé inteligadu no nia assesibilidade ne'ebe luan.
Tanba saida Harii Kapasidade
Baze legál: IX Mandatu Governu Konstitusionál—Artigu 2.8 kona-ba TIC no Artigu 6.7 kona-ba Governu eletróniku.
Hasa’e Kapasidade Funsionáriu Públiku krusiál tebes atu hametin administrasaun públika no prestasaun servisu públiku ne’ebé efetivu. Iha Timor-Leste, Governu Konstitusionál IX, liuhosi nia Programa Tinan Lima nian, halo Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK)-(pontu 2.8) no Governu eletróniku-(pontu 2.8) sai pilár sentrál ba ita-nia dezenvolvimentu nasionál iha ámbitu teknolojia nian. Kompromisu estratéjiku ida-ne'e reflete ami nia fiar katak teknolojia dijitál sira importante tebes atu moderniza servisu públiku sira, hadi'a transparénsia, no promove kreximentu ekonómiku inkluzivu.
Atu garante sustentabilidade adosaun teknolójiku iha dezenvolvimentu nasionál Timor-Leste nian, Governu lansa ona programa kapasitasaun abranjente nu’udar parte ida hosi nia ajenda transformasaun dijitál ne’ebé luan liu. Programa ida-ne'e alvu ba funsionáriu públiku sira hotu, diretór sira, no líder sira setór públiku nian, ho objetivu atu ekipa sira ho abilidade dijitál esensiál sira no koñesimentu fundamentál iha teknolojia emerjente sira. Importante, inisiativa ne'e mós introdús faze inisiál sira hosi adosaun Intelijénsia Artifisiál (IA) iha sistema servisu públiku nia laran, hodi haburas ambiente ida ba inovasaun no governasaun ne'ebé matenek liu.
Skip course categories






